Äge on soetada midagi vegan väikeettevõtjalt, kelle tegemistel silma peal oled hoidnud, sest siis tead, et toetad õiget asja.
Võtsime ühendust Myrakaga, kelle jaoks on 2023. aasta olnud üks tegus aeg: ta on ratastele lükanud oma toidubrändi Suur M ning avaldanud raamatu. Küsisime temalt paar küsimust ning kogenud sulesepana ei jäänud ta muidugi vastust võlgu.
Kes vegankogukonnal silma peal hoidnud, siis ta juba teab, aga küsime ikka: kes on Myrakas?
Myrakas on iseenesest üks täiesti tavaline Eesti mees oma puuduste, vooruste ja unistustega. Enamuse oma senisest elust olen leiva lauale saanud kirjutamise ja pillimänguga ehk siis tavaline kunstnikunäru, nagu öeldakse. Süüa ja süüa teha olen ma alati armastanud. Isegi ühe kokaraamatu olen välja andnud. Omal ajal, kui veel liha potti käis, kokkasin pea iga päev, aga kui mu pere veganiteks hakkas, läks sellega kohe keerulisemaks. Avastasin, et tegelikult ei oskagi nagu järsku enam süüa teha. Ajaga olen sellest hirmust enam-vähem üle saanud ja nüüd olen juba nii ülbe, et käin oma food truckiga ka võhivõõraid toitmas.
Sind on nimetatud gurmaaniks. Kuidas on olla gurmaan veganluse kontekstis?
Seni, kuni pakutaks häid sööke, on igas kontekstis gurmaan tore olla. Olgu siinkohal öeldud, et praegu ma end enam päris veganiks nimetada ei saa, sest teinekord näiteks reisidel ikka libastun. Nelikümmend aastat maitsetaaka ei lase päriselt lahti. Küll aga kodus perega lauda istudes naudin alati kalli kaasa veganroogasid. Vegan olla on aasta-aastalt järjest inimlikum. See oli alles hiljuti, kui mu lähedased pidid järjekordsel väljasõidul korduvalt friikartuleid või maitsestamata heina järama, sest lihtsalt polnud vegantoidukohti. Aga neid tuleb aina juurde ja ma väga loodan, et kunagi mitte väga kauges tulevikus saabub aeg, kus eraldi veganvõimalust tulede ja vildedega välja reklaamima ei peagi, sest see on vaikimisi normaalsuse üks osa. Lõppeks taandub ju kõik sellele, kas söök on hea või halb. Ja kui ma söön sööki, mis viib keele alla, ei pea eeldama, et tema nimel mõni elusolend ilmtingimata seibideks peab olema saetud.
Suur M on su toiduga seotud ettevõtmine. Kuidas see alguse sai, kuidas läheb ja kas eestlased on kõigi arvamuste kiuste vürtsirahvas?
Suur M sündis srirachakastmetest. Hakkasin nende teravate kuradikestega nokitsema paari aasta eest. Kuna olen edev mees, siis pookisin oma hüüdnime baasilt neile külge ka bravuurikalt kahemõttelise brändinime. Tegelikult tähendab see seda, et olen suurt kasvu ja mind hüütakse Myrakaks. Aga vaat need kastmed maitsesid hirmsasti ka mu sõpradele-tuttavatele ja varsti oligi vaja neid suuremates kogustes teha ning PTA-lt vajalikud paberid hankida. Ja kui ma ühel kaunil hetkel ajakirjanikuna läbi põlesin ning toimetuse ukse selja taga kinni tõmbasin, oli vaja mõelda, et kuidas edasi. Palgatööle ei kiskunud ja arved tahtsid maksmist. Käisin siis Töötukassa kaudu kõiksugu kursustel alates veokijuhi koolitusest, veganköögi praktikani ja ettevõtlusloenguteni välja. Lõpuks kaitsesin äriplaani ja sain natuke toetustki. Õue peal vedeles mul üks vana Ford Transit, ostsin sinna paar hädatarvilikku masinat ja nüüd ma mööda kaunist Eestimaad vurangi. Vahvleid ja suhkruvatti müüa ei viitsiks, aga grillvõikud olen nii head välja töötanud, et panen oma nime neile alla sirge seljaga. Teravad kastmed käivad võikude vahele loomulikult ka ning kamajahu ja aganaleiva peal kasvanud eestalsed löristavad pudelitest veel sousti mõnuga juurde. Nii et meeldib meile teravus küll, pole hullu.
Räägi palun mõni eredamalt meelde jäänud lugu ürituselt, kus Suure M-i toiduauto toitlustamas on käinud.
No kõige eredamad on ikka eduelamused. Näiteks kui mõni alfaisane kõigepealt sada nägu sekundis teeb, kui kuuleb, et liha kukli vahel pole. Aga kui teda on ikkagi maitsma sunnitud ja tal selle peale terve elu silme eest läbi jookseb ning ta õhtu jooksul su juures veel kolm-neli korda lisa nõutamas käib, siis on hea tunne küll. Ühel äripeol baklažaanist vürtsikilu võileibu pakkudes võlusime Sandor Liive nii ära, et ta pooleks tunniks meie turundusmeheks kehastus ja ülistusteksti saatel kliente ette lohistas. Vaevalt et friikatemüüjatel seda juhtub, et kliendid ekstra tagasi tulevad, et toidu eest tänada ja maitseelamuse eest kiita, aga Suure M-i jaoks on see üsna tavaline praktika.
Kas Suurel M-il on võimalik teha koostööd teiste ettevõtetega, näiteks restoranidega, kes sooviks kasutada Suure M-i kastmeid või „Siin ei ole kala!” tooteid?
Jaa, loomulikult teen ma hea meelega koostööd. Ühelt poolt selleks, et ikka hinges püsida, teisalt jälle otsapidi ka edevuse pärast. Mulle teeb lihtsalt väga rõõmu, kui inimesed just minu loodut mekkides mõnust mõmisema hakkavad. Üks mu kliente, restoran “Villa Maria” kiidab iga kord uut tellimust esitades, et minu tooteid pakkudes juhtub see inimestega alati. Natuke müün oma kama e-poes suuremm.ee, aga põlve otsas ja pisikeste kogustega on alati keeruline hinges püsida. Ühe lisaharuna plaanin sügisest vegan cateringi mingis vormis käima lükata. Anna julgelt teada, kui sul mõni toitlustamist vajav istumine tulemas on. Vot. Ühesõnaga olen mastaapsematele pakkumistele alati avatud. Nii et võtke aga ühendust ja teeme tegusid!
Sul ilmus hiljuti koostöös Varjupaikade MTÜ-ga raamat „Minu neljajalgsed musketärid ehk miks võtta loomi varjupaigast?”. Milline on olnud sinu seos Varjupaikade MTÜ-ga ja kes võiks seda raamatut lugeda?
Minu abikaasa on selle organisatsiooni ema. Varjupaikade MTÜ on tema elutöö. Ja algusest peale on mul olnud au ja õnn tema kõrval seista ning oma pisike panus anda. Tänu tema toimetamistele olen saanud kõvasti targemaks ja empaatilisemaks inimeseks ning mõistan veelgi paremini veganluse eetilist poolt. Ja loomulikult on mu kodus ruumi erinevatele karvastele ja sulelistele, kellest paljud on just varjupaiga taustaga. Nad kõik on meie pere täisväärtuslikud liikmed ning mulle väga erilised ja kallid. Selles raamatus on nad kenasti sees koos oma veidruste, pättuste ja loomulikult jäägitu kiindumusega. Seega lugeda võiksid seda nii need, kes usuvad headusse, kui ka need, kelle usk ses osas kõikuma on löönud. Ma aitan nad kenasti rea peale tagasi.
Täname Myrakat sisukate vastuste eest! Sellesse aastasse jäävad veel mitmed võimalused Suure M-i grillvõikusid proovida ja Myrakale patsu visata:
11.-13. august – Treski Fest
18.-19. august – Urissaare Kantri
25. – 26. august – Rändava Sauna Festival Viljandis
7.-8. oktoober – Veganmess Kultuurikatlas Tallinnas
Uutel kuupäevadel saab silma peal hoida, kui külastad Suure M-i kalendrit.